1.päev

See, mis meid ümbritseb, on ... lärm. Kõrghooned vahelduvad ääretult räämas majadega, koerad, prügi, läikivad tänavaplaadid ja muidugi Hiina lipud. Neid on kõikjal.

Söögikohad on seinast seina. Kohalikud söövad igas asendis ja uskumatutena näivates kohtades . Tahaks reisi lõppedes olla nii julge, et see ära proovida. Hetkel on sellised ekstreemsused välistatud.
 

Meie esimene lõuna väljas on selline.  Toit on iseloomutu, kuid saame jutule sealse kohaliku hiinlannaga, kelle abiga üritame leida ooperipileteid ja infot jõekruiiside kohta. Ooperiga on pahasti. Sel nädalal ei ole midagi. Milline pettumus! Jõekruiisi plaanime võtta järgmisel päeval. Öised sõidud algavad 20:20 ja me oleme selleks ajaks juba päris kutud. Esimese kultuuriśoki saame ka. Tualettidega on nii, nagu on. Olgu tualett kui uhkes restoranis - paber peab sul endal kaasas olema. Pilt annab edasi rohkem, kui tuhat sõna. Ole mees ja proovi ära. Mina olen ja jään ellu.

Hongya Dong

Tutvume Vabastusmonumendiga, mis kõrgub keset Chongqingi tähtsaimat äri- ja kaubanduspiirkonda. Olgu kohe öeldud, et me ei tee sellest pilti, kuna see tundub Rolexi reklaamina. Nimelt on tegu väikese nö. postiga, mille otsas suur rolex´i kell. Alles järgmisel päeval kaarti uurides mõistame, et see ongi meie otsitu. Jalutame edasi Jialingi jõe järsule lõunakaldale , kuhu on bayu-rahvuse traditsioonilises ehitusstiilis rajatud meelelahutuspiirkond Hongya Dong. Hooned asuvad 13 tasandil, mille vahel saab liikuda treppide ja liftide abil. Me ei soovi end pressida ühte lifti tohutute massidega ja kasutame pimedaid tagatreppe.

Esperi sõnadega: „Ma olen palju reisinud, kuid sellise loomaaialoomana ei ole ma end kunagi tundnud“. Miks? Me oleme siin põhimõtteliselt ainukesed valged. Meid vahitakse häbematult, meist tehakse pilte kaugelt, lähedalt, varjatult ja varjamatult. Julgemad tulevad ligi ja paluvad teha koos pilte. Me oleme vaatamisväärsus.

Õhtuhämaruses kohtab palju Kafkalikku. Kõik kokku tundub veidi sürreaalne. Udusse mattunud jõgi ja linn, neoontuled, räpane jõeäär – seda kõike on palju ja siiski tahaks näha rohkem ja rohkem. Kasutame 3x taksot. Kolm sõitu kokku läheb maksma umbes 40 raha ehk 5 eurot.

 

Suur Rahvapalee

Imetleme Suurt Rahvapaleed ja Kolme Kuristiku Muuseumi. Nende kahe vahele jääb tohutu väljak, kus keeb elu. Tantsitakse, rulluisutatakse, lüüakse lihtsalt aega surnuks. Seda kõike on ühe päeva jaoks piisavalt. Suundume hotelli poole. Eksleme veidi ja võtame õhtuhämaruses takso. Õhtu on soe. Nii palju erinevaid lõhnu ja maitseid. Põnev. Haarame nuudlid (mis on muideks külmad!) lihavarrastega. Istume pingile. Rahvas käib mööda, vahib ja pildistab. Oleme sattunud ahvide planeedile. Ja siis...pisarad purskuvad, suu õhkab. Pigistame sisse max pool toidust. Söök on hingematvalt vürtsine. Lohutame end sellega, et ilmselt tapab ka kõik bakterid.

Põhja-Hiinas on lumetormid ja -10 külmakraadi. Ida-Hiinas liivatormid. Meil on hetkel jätkuvalt soe. Hommikul pannakse sulle infoleht ilmaolude kohta. Et teaksid, kuidas riietuda. Novembrikuine Chongqing on vahelduva eduga udune, soe, selge ja vilu.
 

Raha: lennujaam, 3 taksosõitu, 2 söögikorda ja kalmaarinäks lähevad maksma 180 raha ehk umbes 22 eur.
 

Päeva lause: ahvide planeet.