China Three Gorges Museum Chongqing ja "A"

Oma viimasel päeval on plaan külastada Kolme Kuristiku Muuseumi, mis tutvustab Kolme Kuristiku piirkonna ajalugu ja sealse sajandi ehituse, Kolme Kuristiku Tammi ehitusprotsessi, mis on Suure Hiina Müüri järel suuruselt teine rajatis Hiinas.

Muuseumi sissepääs on tasuta. Kuigi ma läheksin muuseumi ka raha eest, ei ole ju sugugi halb, kui sisse saab niisama ja piletiraha eest saab osta näiteks külmkapimagneteid.

Suur Rahvapalee

Vaatame päevavalguses üle ka Suure Rahvapalee, mis lisaks huvitavale arhitektuurile ja värvidekasutusele meid kahjuks sisse ei meelita. Küll meelitab meid väike poeke, kust paistavad hiina portselanvaasid. Peatun ühe oivalise (üle 200 eur) kruusi juures, kui avastan, et mulle hingab juustesse müüaneiu. Astun sammukese kõrvale ja ta järgneb mulle. Ma tegelikult ei armasta väga, kui võõras inimene oma puusaga minu vastu seisab, seega ma vaatan talle oma "väga-tore-et-sulle-meeldib-mu-vastu-toetada" pilguga ülevalt alla ning sammun poekesest välja.


Täna on viimane võimalus leida kodu kivile, millel peal "A"-täht. Kes teab, see teab. Igaljuhul sellele koha otsimisega saab päris palju nalja. Tundub, et hiinlased ei ole iial näinud valget kivikest ja loomulikult tehakse sellest pilte ja soovitakse vaikselt tasku pista. Kuna ma tean, et kivi ei taha olla pimedas taskupõhjas, vaid teha Hiinas ajalugu, tuleb leida selline koht, kust teda kätte ei saada.
Ja lahkelt ootab meid Kolme Kuristiku Muuseum, mille sissepääsu ees on väike veekogu. Ma viskan kivi vette ja teen pilte ka. Mälestuseks. Äkki K&I soovivad selle hiljem ära raamida. Siis 20.a pärast vaatavad oma kuuel erineval maal olevaid kivikesi ja mõtlevad, et "A" sai ikka briljantsesse kohta.
Te ilmselt ei usu, aga kiirelt jookseb treppidest alla hiinlanna ja teeb samuti kivist pilti. Kummardub madalamale ja üritab vett katsuda (loe: kivi kätte saada). Ilmselgelt ei mõista ta, et olen plaani eelnevalt tõsiselt läbi mõelnud.

Muuseum ise on uhke. Mulle meeldib siin. 2h möödub märkamatult. Peale meie on siin igasugu rahvast. Loomulikult oleme ka meie taas eksponaatide seas. Täiesti loomulik, et hiinlane võtab välja oma nutitelefoni ja teeb meist avalikult pilte. Mu silm isegi ei pilgu enam selle peale.
Me käime saalist saali. Aina huvitavamaks läheb. Ainukene koht, mille vahele jätame, on räige propaganda-uhkustamise-tähtsate-parteininade-piltidega saal. Juba sisenedes tardun paigale ega suuda sundida end edasi minema. See ei ole normaalne.

Kes tunneb, et ta ei ole väga muuseumi inimene, siis Kolme Kuristiku Muuseum on just teile. Siin on tegelikult ka põnev!

Päeva teises pooles sõidame linnast välja, et külastada suurt firmariiete outlet-poodi. Kes kunagi sama tee jalge alla võtab - varuge endale palju raha või hea krediitkaart. Hinnad on jaburad ning ma ei ole ikka väga veendunud, et tegu on originaaliga. Kuid samas - nali garanteeritud.

Meie elamusterohke päev jõuab õhtusse. Homme saab koju. Viimast korda otsustame süüa hot-pot´i. Inimene harjub kõigega ja täna maitseb see absoluutselt hea.

Ma ei ole päris kindel, kas ma valiksin kunagi jälle oma reisisihiks Chongqingi kuid ma saadaksin siia kindlasti oma poisid. Koju jõudes ei kuuleks ma ilmselt kunagi kaeblemist teemal "miks pitsa peal on paprika" või "miks on ahjupraad tehtud porganditega". Tegelikult oleks see lausa kohustuslik reisisiht igale euroopas elavale mehehakatisele.

Kokkuvõtvalt: tasus tulla.